Palavad tervitused EML Tasuja meeskonna poolt kõikidele kodustele ja kaaskolleegidele. On möödunud järjekordne väike osa meie SNMCMG1 perioodis ning nüüd soovimegi seda jagada ka teile kodustele ja kolleegidele, mida Tasuja meeskond on vahepeal teinud ja näinud.
Nagu esimese reisikirja lõpus mainisime oli siis algamas meie grupi esimene õppus ”BENEFICIAL COORPORATION 2011” mille eesmärgiks oli II Maailmasõja ajal Belgia -,Hollandi - ja Inglise territoriaalvetesse veesatud miinide kahjutuks tegemine ja mille juhtimine toimus Belgia – Hollandi ühendstaabi käe all. Meie rolliks õppusel oli tagada oma staabi juhtimise ja miinijahtijate toetus merel, mis nägi ette varustuse-, inimeste transporti, info töötlemist ja edastamist miinijahtijatele kui ka ühendstaapi jne. Ilm aga rikkus jällegi meie plaanid ning staabi otsusel me esimesed kaks päeva õppusest merel osa ei võtnud, kuna meil ega ka miinijahtijatel poleks seal midagi tulemusrikast teha andnud, vaid tegime erinevaid ühisharjutusi sadamas. Muidugi oli see pettumus kogu üksusele. Eks sadamas oldi juba piisavalt aega veedetud ja kõik me tahtsime minna tegema seda milleks me siia kokku olime tulnud, ehk täpsemalt miine jahtima, lõhkama ja toetama. Sadamast, Den Helderist, andsime otsad kolmapäeva hommikul, kasutades ära rahulikku ilma, mida lubati kuni pärastlõunani. Eesmärgiks oli saada kogu üksus enne õhtust tuule tugevnemist harjutusalade lähistel asuvasse Sheveningeni sadamasse tormivarju, mida peetakse üheks Hollandi kuurortlinnaks. Tuul rauges neljapäeva öösel vastu reedet, peale mida ei tulnudki enam kaua oodata korraldust väljasõiduks. Reede varahommikul andsimegi otsad ja suundusime tegudele. Miinijahtijad alustasid jahtimisega oma alades ning meie läksime Den Helderi lähistele ankrusse oma kohustusi täitma ja uusi korraldusi ootama. Kogu õppuse ajal leiti ja lõhati 11 miini, mis on väga hea tulemus sellistes ilma-oludes ja vee liikumistes ehk hoovustes. Hoovused olid kõigile laevadele katsumusteks, kuna hoovuse kiirus ulatus kuni 6 sõlmeni. Kõige raskem oli muidugi tuukritel, kes pidid selliste vee-voogudega võitlema.
Ega siis meie meeskond alla ei andnud, proovisime kuidas on ujuda sellises hoovuses. Proovimine seisnes selles, et korraldati mees-meres harjutus, kus siis üks meeskonna liige hüppas ankrus olles üle poordi (koos päästevarustusega) ja püüdes kinni saada vees olevast päästerõngast ning tagasi saada laeva. Kõik on võimalik kui tahta, nii saigi meie meeskonna liige ise oma jõududega tagasi laeva. Loomulikult oli paat kogu selle aja veel julgestamas.
19.08.2011 kinnitasime otsad uues sadamas, nimega Amsterdam. Amsterdamis oli võimalus kogu SNMCMG1 üksusel ennast välja puhata eelnevast 2 nädalasest õppusest. 20ndal augustil nii nagu kogu Eesti rahvas ikka, tähistasime meiegi Eesti taasiseseisvumist. Laevas korraldasime kogu meeskonnaga ühe ilusa ja meeldejääva õhtusöögi, muidugi kokkade valmistatud eestimaistest toitudest.
Esmaspäeva 22.08.2011 pealelõunal alustasime oma teekonda Norra Kuningriigi poole. Sellel teekonnal toimusid laevade vahelised harjutused aga ka paljud harjutused tühistati, kuna ilmataat ei tahtnud kuidagi meiega päri olla ja sellepärast me suundusime Kiili kanali poole, et pääseda tuulte ja lainete eest. Jõudes Läänemerele, oli ilm lausa uskumatu, ei tuult, ei lainet. Laevas omavahel naljatades räägiti, et oma meri võtab alati hästi vastu, kuigi laeva vöör tuli suunata hoopis põhja suunas Norra poole läbi Taani väinade. Väinadest läbi jõudes Skaggerakis, korraldasime kogu üksusega käsitulirelvade laskmised, kus siis sai kogu meeskond oma laskeoskust värskendada. Jõudes Norra fjordide vahele oli maastik lausa imeline, mida iga inimene maapealt ei näe. Pealinn Oslo tervitas meid reedel 26.08.2011 ilusa päikesepaistelise ilmaga. Kui vajalikud tööd ja toimetused tehtud olid vabadel meeskonna liikmetel võimalus linna külastada. Laupäeval oli korraltatud meile linna ekskursioon ja muuseumide külastus. Oli tore näha selliseid paiku, kuhu ise naljalt ei satu. Hea mulje jättis Oslo Ooper, Viikingite muuseum, jne. Kahju oli muidugi sellest, et ei saanud külastada Holmenkholleni kuulsat hüppemäge, kuna ilm oli sellel päeval sajune ja udune. Laupäeval oli ka veel väike jalgpalli turniir, õnneks sisehallis. Pühapäev kulus suveniiride ostmiseks ja kaartide saatmiseks. Pühapäeval sai kinnitust ka tõsiasi, et ilm ei soosi meid. Põhjamerel oli väljaspool fjorde tõusnud korralik torm. Esmaspäeval sildusime ümber kõrvalsadamasse ja lõpplikult andsime otsad Oslost alles teisipäeval peale lõunat, et suunduda juba Poolasse Swinoujscisse.
(järgneb...)
